ALSO Akadeemia 2 – tasuta printerid, kallid serverid ja ettevaatlik pilveminek

Kaido Einama

Igal nädalal toimub seminare, kus mõni tootja või teenusepakkuja tutvustab oma saavutusi ja näitab graafikuid, milles just tema näitajad rebivad kõigist teistest ette. Ega ka ALSO Akadeemias pääsenud sellistest graafikutest, kuid oluline erinevus oli selles, et need, kes konkurendi graafikul olid tahapoole jäänud, said järgmises ettekandes ka oma graafikutel põhjendada, miks seekord nemad esimesed on. IT messe ja arvutifirmade suurüritusi meil enam pole, seega akadeemial on oma koht olemas, sest erinevaid lahendusi on hea just kõrvuti vaadata.
Akadeemia sihtgrupp oli akadeemia tutvustuses täpselt paika pandud – karvadeta kassiga Mati, kes hakkas hirmsasti kulusid kokku hoidma ja ei tundnud ennast sellepärast üldsegi hästi. Mida siis sellise tõsiste muredega sihtgrupi esindajale pakkuda?
Palju auhindu muidugi. Kokkuhoidlikule on siiski parim midagi tasuta saada. Kuid mitte ainult. Tasuta nõuandeid sai ka. Näiteks IBMi kesklassi serverite tootejuhil Marko Ritsol oli säästumeelse publiku ees seistes raske ülesanne teha selgeks, et IBMi Power7 servereid, mis on mitu korda kallimad kui mõned teised, tasub siiski osta, isegi kui raha on vähe. Nii võib sama võimsuse saavutamiseks laduda räkki isegi kümneid kordi rohkem teisi servereid, kui sama võimsust tagavaid Power7 servereid, selgitas Marko. Kui kaugele tulevikku vaadata, siis alguses tühjaks tehtud rahakoti kallale hiljem enam nii tihti ei pea minema, lubas Marko.

Kes julgeb öelda, et kasutab Internet Explorerit?
Akadeemia on ka hea tagasiside oma firma toodetele, selgus kohe peale IBMi teise IT maailma hiiglase – Microsofti Eesti tootejuhi Pert Lompi lavale astudes. Internet Explorerist on selle brauseri vanemad versioonid kasutajaid tugevalt võõrutanud. Nii juhtuski, et Perti küsimuse peale, kes pärast tema esimese märtsis toimunud akadeemia esitlust Internet Explorerit (taas) kasutama hakkasid, ei tõusnud ühtki kätt. Kas ei julgetud tunnistada või ongi alternatiivbrauserid oma turu kindlalt võitnud. Küll aga kasutavad enamus kontorirahvast endiselt Microsoft Office´it. Selle uut versiooni – Office 2010t Pert tutvustaski. Kuigi Microsoft oli pilverongist mõni aeg tagasi maha jäämas, tehakse nüüd kaotatud maad kiiresti tasa ja Office 2010 ongi servapidi pilves. Dokumente saab salvestada otse pilvekettale ehk Skydrive´ile, redigeerida saab sama dokumenti mitmekesi korraga erinevatest arvutitest. Kokkuhoidlikumad, kes ei taha kohe kallist tarkvarapaketti osta, võivad oma rõõmuks leida uuest arvutist tasuta Wordi ja Exceli. Kuid mitte selle „päris“ kontoripaketi, vaid Word Starteri ja Excel Starteri. Need on natuke lahjemad, aga ei jäta kasutajat alguses hätta, kui kogu raha uuele arvutile kulutatud.
Sellise starteriga arvutiomanik ei pea enam omale ka Office 2010 karpi ostma, vaid piisab koodikaardist, millega täisvereline kontoripakett aktiveerida. Kadedamatele firmaomanikele meeldib kindlasti ka Office´i firmaverisooni uus omadus, et kui töötaja lahkub ettevõttest, kaob Office 2010 kasutusõigus lahkuja arvutist pärast kolme kuu möödumist.
Samsung aga püstitas ALSO Akadeemial uue isikliku rekordi – Eestis oli kohal rohkem Samsungi erinevaid sülearvuteid üldse ajaloo jooksul. Miks peaks Lenovot ihalenud publik ostma Samsungi, oli juba üsna lihtne säästuteemadel jätkates ära põhjendada – need on hea hinnaga. Kui aga säästa lisaks ka lauaarvuti lauapinna, hoolduse, mugavuse ning kasutuslihtsuse pealt, siis Samsungi kõik-ühes arvutid on sobivaks valikuks. Kodukasutajale tehakse neid ka puutetundliku ekraaniga.

Kas pilves või mitte?
Päeva keskpaigaks jõuti aga olulisima küsimuseni praeguses IT maailmas: kas minna pilve või mitte? Kui tavainimene kehitab selle peale õlgu ja igaks juhuks vastab ei, sest ta ei saa aru, millest räägitakse, siis mõned IT spetsialistid olid skeptilised koos argumentidega. Ei aidanud ka see, et MicroLinki arendusjuht Märt Ridala kinnitas, et vaid Venemaal tahetakse veel kindlalt oma füüsilist serverit ja teised lepivad juba suures osas ka virtuaalsetega – paljudel oli oma arvamus, et pilve ei saa täielikult usaldada. Küsimus saalist paljastas Google Docsi kasutajatingimused, kus on kirjas, et pilve saadetud dokument on Google´i oma ja kui see teenuse lõpetab, pole kuskilt lohutust leida. Kuid pilvi siiski päris maha veel ei maeta – tasakaalukad eestlased ootavad ja vaatavad, mis edasi saab ja kas mõni suur pilveteenus jõuab meile lähemale kui mõned tuhanded kilomeetrid.

Kuidas saada tasuta printerit
ALSO Eesti juht Anti Kuiv küsis küll tihti ootamatuid küsimusi, kuid see küsimus, kas keegi on saalis, kes pole kunagi kasutanud HP printerit, ei põhjustanud ootamatut tulemust. Saalist kerkis vaid üksik käsi. Lahendus oli aga ootamatu: Anti haaras äkki HP esitlusletist tuliuue printeri ja kinkis viimasele mohikaanlasele.